Kreeta suvel: otselend Tallinnast ja mida saarel teha
Kreetale saab Tallinnast suvel otse, aga mõlemad lennud on öised ja saar on suur. Kus peatuda, mida näha ja millega arvestada.
Kreeta on Kreeka suurim saar ja üks väheseid Vahemere sihtkohti, kuhu saab Tallinnast suvel otse lennata. Saar on sedavõrd suur, et seda ei saa käsitleda ühe kuurordina: läänest itta on umbes kakssada kuuskümmend kilomeetrit ja ühe otsa ilm, maastik ning rahvahulk erinevad teisest märgatavalt. See artikkel aitab otsustada, kuhu saarel minna ja mida otselennuga arvestada.
Otselend käib ainult suvel
Tallinnast Heraklionisse lendab airBaltic otse, aga ainult suvehooajal. Juunis, juulis ja augustis on otseühendus olemas, ülejäänud aasta tuleb lennata ümberistumisega, enamasti Riia või mõne Kesk-Euroopa sõlme kaudu. Kui plaanid Kreetat väljaspool suve, siis otselendu otsida ei tasu.
Teine asi, mida teada: mõlemad lennud on öised. Tallinnast väljutakse õhtul ja saarele jõutakse vahetult enne keskööd, tagasilend väljub Heraklionist öösel ja maandub Tallinnas varahommikul. See ei ole puudus, kui sellega arvestada. Saabumisõhtuks tasub majutus broneerida nii, et vastuvõtt on öösel avatud, ja transfeer lennujaamast ette kokku leppida. Tagasilennu päeval jääb viimane päev saarel täispikaks, aga magamata öö tuleb peale.
Kuhu saarel minna
Heraklion on saare suurim linn ja lennujaam asub sealsamas kõrval. Linn ise on töine sadamalinn, mitte avatud kaardilt maha joonistatud kuurort, aga vanas Veneetsia sadamas ja turuhoonete vahel on tublisti elu ning siit on mugav alustada. Kui tahad, et sõit lennujaamast ei võtaks öösel tunde, on Heraklioni ümbrus kõige lihtsam valik.
Lääneosa on Kreeta kõige fotogeenilisem pool. Rethymno ja Chania vanalinnad on säilinud Veneetsia ja Osmanite aegsete majade ning kitsaste tänavatega ning mõlemal on oma sadamapromenaad. Siit on käeulatuses ka saare kuulsamad rannad, Elafonissi ja Balos, mille madal vesi ja hele liiv on just need pildid, mille järgi Kreetat tuntakse. Arvesta, et kohalejõudmine võtab aega ja hommikupoolik on seal palju rahulikum kui keskpäev.
Idaosa on kuivem ja vaiksem. Agios Nikolaos ja Elounda on väiksemad ning Spinalonga saarele, kunagisse pidalitõbiste asulasse, viivad paadid mitmest sadamast. Lasithi platoo saare keskel on hoopis teine maailm: mägede vahel põllumaa, külad ja tuuleveskite varemed.
Mida teha peale ranna
Knossose palee asub Heraklionist mõne kilomeetri kaugusel ja on Euroopa vanim teadaolev linnalaadne asula. Vareme juures tasub käia hommikul, sest varju on vähe. Samaria kuristik läänes on Euroopa pikemaid matkatavaid kuristikke ja selle läbimine on terve päeva ettevõtmine, mis eeldab korralikke jalanõusid ja varajast väljumist. Kes ei taha nii pikka päeva, leiab läänest ja keskosast lühemaid kuristikke.
Saarel on oma köök, mis erineb mandri omast: palju ube ja metsikuid rohelisi, oliiviõli rohkem kui mujal, ning kohalik juust nimega mizithra. Külades pakutakse õhtusööki hilja ja kiirustamine ei ole siin kombeks.
Praktiline pool
Kreekas käib arveldamine euroga ja kellaaeg on Eestiga sama, nii et ajavahet ei teki ja ümberharjumist ei ole vaja. Suvi on kuum ja kuiv, vihma praktiliselt ei saja, ning päeva keskel puhub mitmel pool tugev põhjatuul, mida kutsutakse meltemiks. Rannas, kus tuul kinni ei jää, võib see päeva ära rikkuda, nii et tuulevaiksem lahesopp on kindlam valik.
Saar on suur ja ühistransport ühendab eelkõige põhjaranniku linnu. Kui plaanis on rohkem kui üks piirkond, on rendiauto praktiliselt vältimatu, ja suvekuudeks tasub see varakult kinni panna. Mägiteed on kitsad ja käänulised, nii et kaardil lühike vahemaa võtab rohkem aega, kui arvata oskaks.
Eesti koolide suvevaheaeg kestab 2027. aastal 9. juunist 31. augustini, nii et perereisi saab planeerida kogu otselennu hooaja ulatuses. Juuni algus on saarel märksa vaiksem kui juuli lõpp.



