Nädalavahetus Kopenhaagenis: mida jõuab kahe päevaga
Kahe päeva kava Kopenhaagenis: vanalinn ja Strøget, Rundetårn, Nyhavn ja Amalienborg esimesel päeval, Christianshavn ja Slotsholmen teisel. Ilma ettebroneeritud piletiteta.
Kopenhaagen on Tallinnast umbes pooleteise tunni lennu kaugusel ja see on üks väheseid Põhjamaade pealinnu, mille kesklinna saab kahe päevaga jalgsi päriselt läbi käia. Linn on madal, tasane ja tihe: enamik seda, mida esimesel korral vaadata tahaks, mahub umbes kolme kilomeetri laiusele alale. Allpool on kava, mis ei eelda jooksmist ega ühtegi ettebroneeritud piletit.
Kuidas linn on üles ehitatud
Kesklinna tuumik on vanalinn, mille läbib Strøget, pikk jalakäijate tänavate kett, mis seob kaks suurt väljakut. Sellest idas on sadam ja kanalid, läänes raudteejaam ja Tivoli aiad, lõunas Slotsholmeni saar valitsushoonetega. Kanali teisel kaldal on Christianshavn, mis on omaette linnajagu oma kanalite ja elupaatidega.
Kopenhaagenis liigutakse jalgrattaga. Rattateed on lai ja eraldatud võrk ning jalakäijana tasub meeles pidada, et rattatee ületamine on sama, mis sõidutee ületamine: rattaid tuleb palju ja kiiresti.
Esimene päev: vanalinn, sadam ja kuningakoda
Alusta Strøgetilt ja kõnni see otsast otsani läbi. Tänav ise on kaubanduslik, aga kõrvaltänavatesse keerates jõuad kiiresti rahulikesse sisehoovidesse ja väikestesse väljakutesse.
Teel jääb ette Rundetårn, 17. sajandi ümar torn, mille sees ei ole treppi, vaid lauge spiraalne kaldtee. Tipust avaneb vaade vanalinna katustele ja rohelistele vaskkiividele, ja ülesminek on lihtne ka väikese lapsega.
Sadama poolt lõpeta päev Nyhavnis. Kitsas kanal värviliste majadega on linna tuntuim vaade ja seetõttu ka rahvarohke; kui tahad sama vett ilma rahvata, kõnni kanalist põhja poole edasi.
Nyhavnist jõuab kümne minutiga Amalienborgi: neli ühesugust paleed kaheksanurkse väljaku ümber, kus elab Taani kuningakoda. Väljaku taga paistab Marmorkiriku suur kuppel, mis on seestpoolt üks linna avaramaid ruume.
Teine päev: Christianshavn ja Slotsholmen
Teine päev tasub alustada teisel pool kanalit. Christianshavn on rajatud korrapärase võrgustikuna kanalite ümber ja näeb välja täiesti teistsugune kui vanalinn: madalad majad, puudega ääristatud kaldad ja elupaadid.
Siin on ka Vor Frelsers Kirke, mille torni ümber keerdub väljastpoolt spiraalne trepp. Tipus käimine ei sobi kõrgusekartjale ja ilmast sõltub palju, nii et selle võib rahulikult jätta ka järgmiseks korraks.
Tagasiteel ületa kanal Slotsholmeni saarele, kus asub Christiansborg, hoonekompleks, milles töötab Taani parlament. Saar ise on väike ja selle saab ringiga läbi kõndida.
Kui aega jääb, lõpeta Tivoli aedades raudteejaama kõrval. Tegemist on vana lõbustusaiaga, mis on avatud hooajaliselt. Avamisajad tasub enne minekut nende enda lehelt üle vaadata, sest talvel ja kevadel on need erinevad.
Mida tasub teada enne minekut
Taanis käib kroon, mitte euro. Kaardiga saab maksta praktiliselt kõikjal, aga hinnasilt kroonides võib esimesel päeval petta. Tasub kurss enne kohale jõudmist üle vaadata.
Kopenhaagen on kallis linn ja lennupilet on tavaliselt reisi odavaim osa. Majutus ja väljas söömine maksavad siin tuntavalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopa linnades, nii et eelarvet tasub planeerida pigem majutuse kui pileti järgi.
Kui reisipäevi on rohkem kui kaks, viib rong üle Øresundi silla Rootsi Malmösse. See on omaette päevareis ja annab samale lennupiletile teise riigi juurde.
ReisijuhtKopenhaagen: mida teha, kus ööbida ja millal minna



